1. leht 1-st

Puud - ravitsejad

PostitusPostitatud: 02 Sept 2012, 23:55
Postitas Danu
Puude energia

Peab märkima, et puudel on positiivne ja negatiivne bioenergia. Niisiis, tutvume positiivsetega: kask, tamm, mänd, kastan, vaher, saar, pärn, paju – need just nagu toidaksid meid oma terve eluenergiaga.
Tutvume ka negatiivsetega: haab, pappel, kuusk, plataan, toomingas, sarapuu. Need puud võtavad energiat ära, kuid ka nemad on ravivate omadustega, nad võtavad ära valu, viivad välja haiget energiat.

Puude bioloogiliselt aktiivsed kellaajad.

Kask. Puhkeperiood kella 3-st – 4-ni. Aktiivsus kell 5-9. Kase energia on pehme, rahustav. Suru ligi, nuta end välja ja stress ongi läinud ja inimene rahuneb.
Tamm. Kell 15-17: rahulik periood. Kell 21-3: aktiivne aeg. Energia on võimas, valitsev. Tammele me igas olukorras ei lähene. Ärritatud, tigedas meeleolus ei maksa tema juurde minnagi. Enne tuleb männi või sarapuu juures ära käia, alles siis ligineda tammele.
Mänd. Nagu kõigile okaspuudele omane, pole männi aktiivsus pidev. Kuid tema energia on võimas: ta võtab ära depressiooni, võttes inimese psühhoemotsionaalse löögi enda peale.
Vaher. Kell 4-5: rahulik periood. Kell 7-10: aktiivne periood. Energia on pehme, lõdvestav, viib inimese energeetilise energia tasakaalu. Kaetamisest on kõige parem lahti saada vahtra all.
Saar. Energia on puhas, peen. Puhastab hästi inimese energeetilist välja, tasakaalustab psüühikat. Saare all on hea mediteerida: tähelepanu kontsentratsioon on tugev. Saar on aktiivne kella 11 ja 13 vahel. Teda on kerge ära tunda tiivuliste seemnete järgi.
Pärn. Kella 6 ja 7 vahel on puhkeperiood. Aktiivne periood kella 14 ja 20 vahel. Energia on pehme. Tunda on soojust ja rahu: mitte juhuslikult ei peetud Hiinas pärna „unustuste puuks“.
Paju. Rahu kl. 2.00-3.00, aktiivne periood 18 ja 21 vahel. Energia pehme, rahustav, taastav. Siin kaob kurjus ja väsimus. Paju energia võtab ära peavalu, viib kogu organismi harmooniasse.
Pappel. Kl. 4-5 rahu, aktiivsus kl. 15-18. Energia on ühtlane, täpne, mõõdukas, sunnib mobiliseerima jõudu vajalikus suunas, teeb psüühikale korrektsiooni. Kallistage paplit mõni minut ja väsimus kaob. Kuid kaua tema all seista ei maksa: siis hakkab pea ringi käima, s.t toimub energia äravool.

Vaevadest vabanemine.

Jaapani teadlased-naturopaadid arvavad: selleks, et olla terve, on vaja inimesel metsas viibida aasta jooksul 250 tundi. Kuid, jalutades metsas, peab meeles pidama, et ühed puud annavad energiat, teised, vastupidi, võtavad seda ära. Kuid see ei tähenda seda, et ühed on head ja teised halvad. Looduses ei ole mitte midagi juhuslikku ja üleliigset. Nagu kinnitavad uurijad, on 45-50% inimeste jaoks „laadijaks“ tamm, 25-30% jaoks kask, aga ülejäänutele teised puud. Ära võtavad energiat põhiliselt haab, sarapuu, pappel. Tervendamiseks on vaja aga mõlemat tüüpi puid. Algul tuleks paar minutit olla energiat eemaldavate liikide all, et vabaneda halvast , haigest energiast. Seejärel aga minna 5 minutiks energiat suurendavate puude alla. Nii ühel kui teisel juhul tuleks kasutada terveid ja tugevaid sirgete tüvedega puid.

On ka kindlad inimese keha asendid, mis lasevad astuda efektiivsesse energeetilisse kontakti puudega. Näiteks, kükitades ja surudes selja tugevasti vastu puu tüve, käed aga asetsevad põlvedel. Niisugune asend on kasutusel närvisüsteemi taastamisel, radikuliidi, neerude, peaaju, hüpertoonia ravil.

Teine meetod: seistes suruda rinna ja kõhuga vastu puud, kätega kallistada tüve, jalad harki ja umbes poole meetri kaugusel tüvest. See asend aitab südamehaiguste, kopsu-, maksa, mao-, seedeprobleemide ja suguorganite haiguste korral, tõstab organismi üldist toonust.

Peale selle tasub hästi teada, mida ühelt või teiselt puult oodata. Linnastumise käigus oleme kaotanud oma teadmised sellest. Aga vanasti teati, milliselt liigilt millist abi saada.
Tamm – elujõu, pikaealisuse puu, puu-doonor. Otsene kontakt on kasulik nendele, kes kannatavad põhjuseta väsimuse, sisemise apaatia all, mille tulemusena puudub elujõud. Tamm on tugev, kuid mitte karm puu, ta ei aita hädaldajaid, ei kannata meeleheitel olijaid. Tamm eelistab võitlejaid, ta ravib sõjameeste haavu, nende hinge. Just veteranidele, elatunud inimestele toob selle puuga suhtlemine kasu.
Mänd – rahustav puu, ta ravib närve ja kõiki stressiga seotud haigusi. Haige südamega inimestele on kasulikud pikad jalutuskäigud männimetsas, kuid mitte palava ilmaga, mil männist eralduvad lenduvad ained võivad liigselt ergutada. Mänd on kaastundlik puu, ta mitte ei puhasta inimese aurat, vaid võtab osaliselt ära ka nukruse.
Vaher – tasakaalustav puu. Temaga kontaktis olles muutub inimene rahulikuks, kuna võtab enda peale liigse energia, rahustab, lahustab viha, teeb tasakaalukaks ja väljapeetuks. Pisarate ja ärevuse asemele annab rahu, usu endasse.
Kask – õrn, kaastundlik puu, väga pehme, hellitava, kuid samal ajal tugeva mõjuga. Just kase poole tasub pöörduda haigetel, nõrgestatutel ja ravi vajavatel inimestel. Ta kergendab kannatusi, aitab kergemini haigusi taluda. Närvilistele inimestele on kask asendamatu. See hellitav puu vabastab hirmust tuleviku ees, kasututest muredest, asjatutest ärevustest. Kask, mis kasvab maja läheduses, vabastab painajalikest unenägudest.

Puud-ravitsejad.

Kuuseravi. 50g peenestatud noori käbisid keeta 1l veega suletud nõus väikesel tulel seni, kuni 1/3 mahust on vähenenud, kurnata. Võtta sisse koos suhkru või meega soojalt väikeste lonksudena 1klaas korraga 3-4 korda päevas 30-40 min enne sööki tugeva kroonilise köha, tuberkuloosi algstaadiumis, hingamisteede infektsiooni korral.
Noorte kevadiste võsude tõmmist juuakse külmetushaiguste ja köha puhul. Valmistamiseks võetakse 1spl peenestatud kasve ja 1klaasitäis keeva vett, lastakse tõmmata 4-6 tundi. Juua soojalt väikeste sõõmudena päev läbi.

Angiini puhul on kasulik närida kuuse vaiku. See on kibe, aga angiin möödub ööpäevaga.

Mänd – hingerahu puu. Sellel puul on sinakas-violetne aura, mille jõud soodustab hinge kosutust ja loomingulist indu.

Kui teie elus on tõsine hetk, kui on kaalul teie saatus ja te tahate toime tulla põletavate probleemidega – siis on teile just mändi tarvis.
Otseses kontaktis puuga viib mänd kogu ärrituse, kahju, ühesõnaga kogu selle, mis meis pulbitseb ja segab mõtete ja hinge selgust. Mänd soodustab nende haiguste ravi, mis on otseselt seotud stressiga. Kõik neuroosid taltuvad tema mõju all. Haige südamega inimestele puht arstlik nõuanne: pikad jalutuskäigud männimetsas ei ole soovitavad, st lenduvad ained võivad liigselt erutada. Mänd on kaastundlik puu, ta mitte ei puhasta inimese aurat, vaid võtab osaliselt ära ka nukruse. Ta aitab kaasa inimese hingelisele avatusele.
Männioksad, nii voodi all kui peal, aitavad hoiduda haigustest ja soodustavad tervenemist.
Riputage sissekäigu kohale männioksi, et majas valitseks alati rõõm, armastus ja edu.
Männiokste kimp kaitseb maja kurjade jõudude eest, kaitseb haiguste eest, aitab rutem terveneda. Männiokste põletamine toas ajab kurjad jõud sealt välja.

Kask. Juba üksnes kasemahl on juba midagi väärt. See lahustab põiekive, aitab ravida maohaavandeid, maksa, kõhunääret, peavalu, bronhiiti, köha, reumat ja artriiti. Ta puhastab verd, soodustab ainevahetust.

Vitamiinijook. 100g noori kaselehti valada üle 2 kl kuuma veega, jätta tõmbuma 3-4 tunniks, juua klaasitäis 2-3 korda päevas.

Lehetõmmis. 2 teelusikatäit lehti lasta tõmmata 200ml keeva veega 30 min, jahutada, pigistada kuivaks. Võtta sisse 50 ml korraga 3-4 korda päevas. Keedis ja tõmmis kase pungadest ja lehtedest on vastunäidustatud raseduse ajal ja neerupuudulikkuse korral.

Re: Puud - ravitsejad

PostitusPostitatud: 07 Sept 2012, 17:42
Postitas Danu
KADAKAS on peidus üheksa arsti

Läänemaa ja saarestiku eestlasele on kadakas lihtsalt OMA. Just sealmail võib teda näha lausa äraarvamatus mitmekesisuses: nii ühe-kahemeetrise või päris maadligi põõsana kui ka kuni kümne meetri kõrguse puuna. Saaremaa kaunite, omapäraste põõsasvormide kujundajaiks on kohalikud "aednikud": lammaste ihaldatud noored kasvud sisaldavad 30-40% suhkrut, pektiini, kuni 700 mg% vitamiini C, puhastava toimega eeterlikku õli.

Viimase poolest on eriti rikkad kadakamarjad (lihakad käbid), kus a[alfa!]-pineeni, borneooli, kamfeeni ja kadineeni sisaldus küünib 2%-ni. Marjadest on eraldatud veel vaikainet (9,5%), kollast pigmenti juniperiini, mõru- ja parkaineid, rasv- ja orgaanilisi happeid.

Kadakas kasvab meil ka mandril - loodudel ja liivamaadel, kus ta peab leppima õhukese või vaese mullaga. Lõuna- ja Ida-Eestis on ta kujunenud eriliselt lugupeetavaks, koguni pühaks, seda kindlal põhjusel: kadakamarjal on rist otsa ees. Sest sealt, kus seisab rist, hoiab vanakuri eemale. Ka kadakapuust rist kalmul kaitseb kadunukest kaua - kuni 50 aastat võib ta ilma meelevallas vastu pidada.

Kadaka sitkus, toimetulek ka kehvades oludes ning kohanemisvõime erineva pinnase ja kliimaga (kasvab tundrast troopikani) on ilmne alus ta laiale ravitoimele. Kuigi tema sattumisest New Jersey farmaatsiafirma nimistusse kumab vastu ühe eestlase nostalgiline armastus koduse põõsa vastu, on tegelik põhjus siiski kadaka väärtus ravimtaimena. Tervistav toime on kõigil tema osadel - juurtest marjadeni.

Usk kadaka ravijõusse on väga vana
Suitseva kadakaoksaga on astutud nõidumise, vanakurja, raskete haiguste (katk, pidalitõbi) vastu. "Eestlased tarvitavad kadakat nagu parfüümi," kirjutas J. Luce 1823. aastal. "Ühte kätte võtavad nad küünla või põleva puutüki, teise kadakaoksa, panevad selle põlema, kustutavad vehkides kohe ära ja nii on nende tuba läbi suitsutatud."

Kadakasuitsuga puhastati tuba, kui perre oli sündimas lapsuke. Nõnda hävitati tarest nii haigusetekitajad kui ka kurjus.

Siinkohal ei jäägi muud, kui kinnitada esivanemate tarkust, sest kadakaokstes ja -marjades sisalduvad eeterlikud õlid on tugevad desinfitseerijad: nad toimivad põletikuvastaselt ja puhastavalt paljude haigusetekitajate mikroobide vastu. Õigus on eesti vanasõnal: "Kadajemarja olla ütsme haiguse vastu."

Niisiis pruugib rahvameditsiin kadakamarju ja -oksi üsna laialt. Marju tarvitatakse kui sapiajatit, gaasivalude kõrvaldajat ja menstruatsiooni korrastajat. Reuma- ja närvivalude vastu aitab kadakaokste vann, mis on eriti tõhus siis, kui koos kadakavihaga leotatakse kuumas vees (2-3 tundi) nõgesevihta.

Kadakaõli kui arstimit hinnati Liivimaal juba XVI sajandil. Sellega raviti nahahaigusi ja võeti ära jooksvavalu. Et kadakaõli on nüüd taas hinda minemas, siis mõni sõna ka sellest, kuidas meie esivanemad seda kodusel teel valmistasid. Vanasse patta pandi kadakaoksi, puitu ja juuri ning tehti tuli alla. Pada seati poolkülili, nii et kuumuses eralduv kadakaõli tilkus sealt alla seatud nõusse. Selle mustjaspruuni tihke vedelikuga raviti peaaegu kõiki nahahaigusi (sügelised, lööbed, haavandid, põletikud).

Ent kolme suurema haiguste rühma puhul tunnustab kadakamarjade silmanähtavat toimet ka
tänapäeva meditsiin.
Kadakamarjad on kasutusel erituselundite põletiku ja veepeetuse vastu, külmetushaiguste (hingamisteede põletikud) ja seedeelundite põletike korral.

Ning veel ühes asjas on rahva- ja teaduslik meditsiin täiel üksmeelel: pikemaajalisel kasutamisel hakkavad kadakamarjad ärritama neerukudet. Ägedate neerupõletike korral ei tohi kadakamarju üldse tarvitada.

Nüüdisajal tarvitatakse ravimina kõige rohkem marju, millest valmistatakse teed, tõmmist, tinktuuri, siirupit, õli. Marju kogutakse augustist oktoobrini, droogiks kõlbavad ainult küpsed sinaka kirmega mustad marjad. Meenutagem: kadakaoks kannab ühtaegu nii esimese aasta rohelisi kui ka teise (kolmanda) aasta valminud marju.

Kõige õigem oleks koguda marju käsitsi, kuid meie kärsitul ajal inimene ju ei malda... Kiirustajaile siinkohal kaks võtet, üks ajalooline, teine tänapäevane.

Vanasti korjati kadakamarju sõelaga. "Sõel pandi oksa alla, pulgaga koputati oksa peale, siis kukkusid küpsed marjad sõela, okkad ja muu puru läks läbi sõela maha." (Rapla)

Uuemal ajal asetatakse põõsa alla kas plastikaatkile või lina ja raputatakse siis oksi: varisevad ainult küpsed viljad. Lubamatu on põõsaid rapsida või kepiga peksta, sest nõnda vigastatud põõsalt pudenevad maha ka rohelised marjad, millel pole väärtust, ning järgmisel aastal pole enam midagi võtta.

Midagi igapäevast
Külmetushaiguste korral valmistatakse tõmmis järgmiselt: teelusikatäiele peenestatud kadakamarjadele lisada klaas keeva vett ja lasta tõmmata soojas (kaane all) kuni veerand tundi. Seejärel kurnata ja juua soojalt pool klaasi korraga. Paneb higistama ja võtab köha ära.

Seedeelundite põletike ja veepeetuse korral võetakse tõmmise valmistamiseks supilusikatäis peenestatud marju 1,5 klaasi keeva vee kohta ning lastakse tõmmata pool tundi. Pärast kurnamist ja jahutamist tarvitada supilusikatäis korraga 4-5 korda päevas.

/Aili Paju/