para.ee

olen teeline, tee on konarlik ja vahel komistan, vahel käin käpuli kuid ajan end ikka püsti ja ronin edasi. mis ei tapa, teeb tugevaks.

Teemast: Automaatsel tegutsemisel on p6hjus

kuldkuu kirjutas:See on väga öige otsus,sest meie alateadvus on märksa targem kui meie koos oma möistusega. Aga ikka kipume ruttu möistusega asju vaatama, ei taha kuidagi usaldada oma alateadvust.

Kiidan aga takka eelmist postitajat. Kui me ise ei tea, siis teab alateadvus. Kuigi ka mitte päris k6ike.
See lugu juhtus 10 aastat tagasi. Olin siis abielus ühe, ütleme mitte just k6ige 6ilsama ja parema inimesega. Oli kohutav aeg. Kord 6nnestus mul naabrite abil tema eest p6geneda, tee koju oli pikk, üle 4000 km. Hääletasin end aga p6hja poole, teel puhkasin magamiskotis, takka sundis hirm, et mis saab kui ta järele tuleb ja mu leiab. N6nda tutvusin keset Saksamaad inimesega, kes oli ema üürilist oma s6bra autoga lennujaama s6idutanud, Saksa lääneossa, ise aga elas idas. Kohtumine leidis aset ühes kesksaksa tanklas teejomise ajal, inimene nägi, et olin teeline. Kuna teekond tema kasutuses oleva autoga sinna idaossa, kus tee siis läbi poola edasi Baltikumi viib, siis vestlesime. Tulemuseks, et kuna see oli reede hilis6htu, siis veetsin tema pool kogu nädalavahetuse. Selle nädalavahetuse jooksul j6udsime vahetada tohutul hulgal informatsiooni. Ta vajas abi. Oli l6petanud Baieris ülikooli IT alal ning töötu. Saksamaal olid just ka Eurod kasutusele v6etud, hinnad kerkinud ja tegelikult oli ta päris halvas olukorras. Mulle teadaolevatel andmetel Eestis sel ajal aga loodi sellelalaseid töökohti ning kondlasti oleks ta saanud erialast tööd kui ma oleks saanud ta kohe kaasa v6tta. Lubasin talle,e t Eestisse j6udes otsin omale korteri ja saadan talle aadressi, et ta saaks sinna tulla. Polnud aga kindel kuidas ise peaksin toimima ja minna oli mul siis ka vaid ema ühetoalisse korterisse. Tundsin kuidas kogu mu alateadvus mulle lausa kisendas, et see tuleb ära teha ja see inimene tuleb tööle aidata ning temaga ootab ees hea tulevik. Selle elluviimiseks aga pidin ma emast eraldi kolima ja seda kiiremas korras. Peale aastaid hulluga veedetud aega aga vajasin aega ka endale, et puhata ja nii see juhtuski, et see, mida kartsin oli ühel 6htul ukse taga, ema juures. ma ju teadsin seda aga ei viitsinud midagi ette v6tta esialgu. Miks ometi.
Nii kustus mu elust veel paar aastat. Antud lubadus piinab siiani ja aja möödudes üha tugevamalt. Mingeid kontakte selle isikuga säilinud ei ole ja samuti ei mäleta ma ei tema perekonnanime ega väikese koha nime, kus ta ühe suure linna lähedal elas. Visuaalselt on aga k6ik meeles. Ei saa isegi aru, mis see on, mis mind tagant sunnib seda inimest otsima nagu n6ela heinakuhjast, kas hakkan hulluks minema v6i milles asi.
Nüüdseks elan juba 2 aastat ise mitte üldse kaugel sellest eelpool mainitud suurest linnast. Olen teda otsinud "maa alt ja maa pealt" aa siiani tulemusteta. Kindlasti ei ole ma ka kasutanud k6iki v6imalikke kanaleid.
10 a tagasi ei olnud ma üldse mingi interneti-inimene, ka email oli vaid seet6ttu, et toonane Hansapank seda v6imaldas oma klientidele. Seal aadressiraamatus oli ka otsitava täisnimi ja emailiaadress. Aga just siis kui olin vabanenud r6hujast ja saanud ise enda asju otsustama, oli pank selle meiliteenuse kaotanud, jäljetult kustutanud. Olen püüdnud end ajas taasi mediteerida, et pääseda lugema toonast Hansapanga meilikasti. Ühel korral on ajas liikumine 6nnestunud kuid panin mööda asukohaga 100 meetrit ja ajaga 20 aastat soovitud ajast ja kohast.