Üks minu tuttavatest otsib kontakti peaasjalikult ainult siis,kui tal on mingi mure või probleem(nii pereliikmete kui töökaaslaste ja sõpradega).Vahel helistab ka südaöösel,jutustab tund aega,ootab minult lohutust,emotsionaalset tuge. Pärast neid vestlusi olen kuidagi kurnatud,ärevil,ei suuda uinuda,ta justkui pigistaks minust energiamahlad välja.Vahel olen isegi jätnud kõnedele teadlikult vastamata,kuid ta kordab neid suht tungiva järjekindlusega.On korduvalt maininud,et kui mind poleks tema jaoks 24/7 olemas,ei kujutaks ta oma elu ette.Viimane kord,kui ta mulle helistas üritasin omale ümber mõelda kaitsva mulli/kookoni.Selle vestluse lõpul küsis ta aga otse"anna mulle telefonitsi energiat!"Sama kordus ka täna hommikul,jutt jäi üsna napisõnaliseks,tundsin,et tal oleks justkui soov millestki rääkida,kuid see ei sujunud,lubas hiljem tagasi helistada.Kas olen leidnud õige enesekaitse mooduse või peaksin tema hala ja kurtmise ikkagi ära kuulama?Kuidas on õigem?Miks ta on just mind nn.nutumüüriks valinud,endal suur pere,palju erinevaid sõpru,tuttavaid.Või on minu energiatsooni lihtsalt ülikerge sisse murda?Kuidas saan seda raskemini ligipääsetavaks muuta?