Sündroomid. Biovampirismi sündroome on tavaliselt väga kerge eristada, kuid neid võib ka segi ajada mingi haigusega. Esimesteks sündroomideks on tavaliselt väsimus ja nõrkus, seal, kus ei ole varem selliseid ilminguid olnud, ei puhka ennast enam öösel välja ja uni on väga rahutu. Unes võid näha kujundeid, kus keegi ajab sind taga ja sa ei suuda eest ära joosta. Tekib ka ängistustunne, samuti ei ole see inimene hommikuti tavaliselt välja puhanud. Päeva ajal tekib tundmus, justkui ei ole enam jaksu midagi teha ja sageli ka käega löömise efekt. Pahatihti tekib suurenenud unevajadus, kusjuures ka ärgates on siiski selline väsimus kallal. See tunne väheneb, kui viibida suure vee sees või olla dushi all ja see on seletatav sellega, et vesi moodustab kaitsekihi ümber inimese, mis ei lase biovampiiril takistamatult enam oma ohvrit tühjaks imeda.
Kuna biovampiir ründab tavaliselt inimese kõige nõrgemat ja samal ajal ka kõige energiarikkamat kohta (manipurat ehk päikesepõimikut), siis tekivad mõnikord ka täiesti põhjendamatud kõhuhädad. Selle inimese, kes on asunud sellele teele, võib ka ise ära näha ja seda just nimelt öösel. Tavaliselt ilmub see inimene luupainaja kujul, kusjuures inimene tunneb ära, et see on just üks kindel inimene või on ta tagaajaja. Sel juhul oleks kaval oma parema käega lüüa rist enda ja selle inmese vahele. Kui see oli biovampiir, põrkub ta tagasi ja ei tülita kohe uuesti.
Kui toimub kokkusaamine selle inimesega, keda sa oled oma unenägudes ära tundnud, tuleks ristata oma jalad ja käed, järgides, et käed ja jalad oleksid ristatud ühtemoodi, see tähendab, kui on vasak käsi üleval, olgu ka vasak jalg üleval. Nii sulged sa enda selle inimese eest ja talle on selge, et sa oled tema eest kaitstud ja ei karda teda. Peale sellist sündroomi tuleks ilmtingimat külastada mõnda sensitiivi, kes teeks kindlaks, kas see side, mille ehitas vampiir, on ikka kindlalt katkenud ja kui ei ole, siis selle kindlasti katki raiuks. Sealjuures tuleb endale aru anda, et kui biovampiir on imenud ennast juba oma ohvri energisüsteemi, siis ta ammutab sealt senikaua, kuni tema ohver elab ja alles surm päästab selle ohvri oma piinaja käest.
Mõnikord arvatakse, et "ma sõidan kaugemale siis ei saa see vampiir mind enam kätte", kuid see oleks suur viga. Kui juba side loodud, siis ei oma vahemaa enam mingit tähtsust, ohver võib asetseda ka teisel pool maakera ja ikkagi side säilib, see õrnõhuke niit tuleb alati kindlasti katki raiuda ja seejärel tuleb ka inimesele õpetada, mis ta peaks tegema enese kaitseks, kui uuesti kohtub selle vampiiriga, kes teda juba ühel korral rünnanud on.




