para.ee

Kaheksanurk ehk kaheksakand on seotud viisnurgaga, vahel nimetataksegi kaheksakanda kahekordseks viisnurgaks. Märk on tuntud nii Euroopas kui islamimaailmas, kasutatud mitmesugustes nõidumistoimingutes. Teda on tarvitatud harilikult siis, kui viisnurk ei mõjunud. Ühe joonetõmbega joonistatuna on ta Euroopas laialt tuntud maagilise õnnetoova nõiamärgina, armastuse ja viljakuse sümbolina.

Seda tunti ka kui koidutähe Veenuse sümbolit – valguse sümbol pimeduse vastu. Kuigi paganlikus Euroopas peeti Veenuse sümboliks pentagrammi, oli Veenuse kui viljakusjumalatari sümboliks algselt kaheksakand.
Kusagil ja kunagi hakkas oktagramm sümboliseerima ka meessoost koidutähte, lätlastel teeb ta seda siiamaani. Koidutäht on Piiblis, eesti müütilistes rahvalauludes ja lätlastel iseloomulikult meessoost. Koidutähe võrdkujuna võiks kaheksakand olla seega ka Luciferi sümbol. Helkjast koidutähest, säravast koidupojast valgusekandjast Luciferist sai taevast alla tõugatuna must põrguingel.
Ülem-Volga karjalaste juures on kaheksanurkse tähe motiiv tuntud „kuudomokirja”, s.t. kuumustri ehk kuukirja nime all.

Algselt sümboliseerisid nii rist kui ka võimalik, et kaheksakand maad, s.o. nelja või kaheksat ilmakaart. Maailma sakraalses keskpunktis ühineb taevas maaga, seal kõrgub maad ja taevast ühendav maailmapuu.

Ristiusu kiriku sümboolikas ja keskaegses kiriklikus kunstis on kaheksanurgal oluline koht. See võeti Bütsantsi vahendusel Oriendi kunstist üle, sealne vana sümboli sisu kujundati ümber ning asendati uue, kristlikuga.

Hiljem aitasid kaheksakanda ja kaksikristimotiive Lääne-Euroopasse vahendada araabia kultuur, ristisõjad ja arenev kaubavahetus Oriendiga, eriti sealsete vaipade ja luksuskangaste sissevedu.
Peale vormilise külje seob mõlemat motiivi arvusümboolika. Kaheksa tähistab Kristuse ülestõusuga alanud uut, kaheksandat loomispäeva, vastavalt siis ka ristimisega seotud taassündi, ülestõusmist ja igavest elu. Vastavalt on ka kaheksakand ja kaksikrist eeskätt õnne ja õndsuse märgid.

Kaheksakanna kasutamise kohta maagilise nõiamärgina on küllaltki vähe andmeid, öeldakse, et sellel olla raviv ja haiguste eest kaitsev jõud, vägi.
Kui kaheksanurga-kujulise hõberistiga vajutada 9 või 7 korda soolatüükale, kaduvat see ära (Tori).
Kaheksat-nurka risti on Kolga-Jaani kihelkonnas teinud vanemad inimesed metsas marjul käies äraeksimise vastu.
Kaheksaleppa on Hiiumaal õuemärgina tarvitatud.

Arvatakse, et kaheksakanna märki ei võtnud me üle mitte kristlikult kirikult, vaid see sümbol esines meie rahvakultuuris varem.
Kaevurakked (uks kuhugi) või (vaimsus, kodukolle - seotud naisega). Ristpalkmaja alus – palkide asetuse põhiplaan – KODU, ka sünnimotiiv.

Kõik 8 ilmakaart esindatud, avatud, valgust kiirgav rist, 4 aastaaega. Märki tehti uste kohale, aknalaudadele – et hinged tagasi tuleksid. Vanad eestlased uskusid, et hinged tulevad läbi selle, allilmaga seotud värava.

Sümbolimärgina tähendab see rist kindlat kohta, kus me oleme – see on sinu koht maailmas.
Kui pöörata teist risti täpselt risti eelmise osa peale, siis usuti, et see on kõige tugevam kaitserist. Inimenegi kaitseb ennast, asetades käed risti rinnale. Märgi keskele tekkinud romb on kaitsekolle, kodukolle.

Esivanemate tarkus
Kaheksakand on raviva toimega kui see joonistada ühe jutiga haiguskolde kohale. Kaheksakanda joonistatakse nii: kolm sõrmeotsa koos (nimetissõrm, keskmine sõrm ja pöial), otse valutava haiguskolde kohale. Kaheksakannaga ravitakse iirissüeti - nahahaigust, kui nahale tekib sammaspoolik (ringikujuline sügelev punetus). Haige kehaosa kohale tehakse ühe jutiga kaheksakanna kujutis. Kaheksakanda kootakse nii troi-, suka- kui kjõndakirjadesse, õmmeldakse välja tanudele ja käüstele (käistele). Silmusnelinurk - nõiamärk. Kui märki koos teistega kasutada, on see kaitsva või tugevdava mõjuga.

Kui panete kaheksakanna jõulude ajal uksele, saavad hinged koju tulla. Kui meie rahvale üldse miski jõudu annab, siis on see esivanemate austamine. Nii uskus vanarahvas ja selliste uskumuste põhjal tegutsevad mitmed inimesed ka tänapäeval.